olin täna jälle tubli. jõudsin palju tehtud. ja seda ainult kahetunnise uneajaga. eile oli tuttava pool miskine yritus, sai sauna ja vana tallinnat. sain ka palju targemaks. nägin, mis teeb hea inimesega liiga suur võimaluste ja vastutuse koorem. tõuklikuks teeb ja ylbeks. ometi nii loogiline.
yrituse ajal leidub alati keegi, kes tunneb end teiste ees vastutavana. ühel või teisel põhjusel. ta muutub tiba tõrksaks, sest arvab, et ei tohi lasta end mõjutada purjus inimestest, olles samas liiga nõrk, et mõjutamata olla (mida näitab yldse see, et ta käskimata selle kohustuse enda kanda võttis ja seeläbi teiste pärast oma peotuju ohvriks tõi). tegelikult on pidutsejail temast täiesti ükskõik - pole tal ju mingisugust õigust kellegi kallal abiseda.
ja on ka selline tegelane, kes tegelikult ongi vastutav. kui leidub ohverdaja, siis vastutaja meelsasti annab oma ylesanded tema kanda. kui mitte, siiski, ei lase ta enda tujul sellepärast langeda, et ta tolle klaasi eest vastutas, mis teise korruse aknast hetk tagasi välja lendas. pigem muutub ta ylbeks - on ju tal täisõigus kõik peokohast välja peksta kui omanik või algataja. sedasi käitumine ei riku mitte enda vaid kõigi teiste tujud.
kõige jubedam peojuht tuleb nende kahe omaduse - vastutuse ja võimaluste - kombineerumisel. ja seda ma seal nägingi..