Uhh.. Sjuke. Tühi tunne on. Mõttetu tunne. Blogimise tunne. Aga küll ta muutub, nagu minu puhul ikka.

Rikkusin täna kellegi tuju ära. Ja täitsa sihilikult, ilma, et ta selles süüdi oleks olnud. Jõle esineja ikka. Uhh. Tunnen end süüdi natuke. Natuke sellepärast, et ma olen ikkagi inimene -- ma leian alati õigustust oma tegudele. Näiteks pole minu viga, et on inimesi, kes mulle on sümpaatsed ja kes seda pole. Ei minu ega inimeste viga. Ma poleks temast päris tükk aega lahti saanud, kui ma nii poleks teinud, ja lõpuks oleks ta mind vihkama õppinud. Nüüd, kus ta teab, et tal väljavaated minuga lähedalt sõbrustada puuduvad, ei hakka ta kunagi üritamagi.

Tead, mida tahaks praegu -- grillvorste. Ja mitte üksnes vorste, vaid neid ka ise grillida. Tahaks istuda lõkke ääres ja pärast haiseda tulesuitsu järgi. Ja laulda vaikselt, ümiseda, mingeid tulelaule või kiigulaule.. või ehk õllelaulegi..? Ja siis leiba närida, salatit ja kuume vorstikesi, millest voolab sooja juustu välja, kui neid kahvli otsa torgata. Siis poeks jahedasse telki ja väriseks kahekesi teineteise kaisus magamiskotis, et sooja saada.

Nägidsis. Tuju hoopis rõõmsam. Nii hea on oma mõtteid aeg-ajalt koondada ja mõtelda asjadele, mis elus on head. Suvi on tulekul. Ja mu sünnipäev ka.

23-25. juuli toimub mu sünnipäevapidu Loksa poolsaarel Pärispeal. Telkide, grillvorstide ja sääskedega. Et Sa ka teaks, et Sind ootan.