Empaatia on naljakas. Need, kellel see puudub, on õnnelikud. nad ei pea kunagi teada saama sellest, mida teised arvavad. In fact - nad ei mõtlegi kunagi sellele.
need aga, kes selle andega on valgustatud, mõtlevad tihti. Olen üks neist.

Ta rääkis mulle, et keegi murdis ta südame. kunagi ammu. mõtlesin, kahju. kujutlesin vaid hetkeks seda, et kogeda seda tunnet ja .. see viirastuski nii elavalt ja selgelt, et tegi mullegi liiga. võibolla sellepärast, et tema on mulle lihtsalt armas. osalt võibolla sellepärast, et oletasin end teadvat, mida ta siis tunda võis.
hiljem tundsin end nagu sissemurdja. keelatud kohtades uitaja. tahtsin enesele korralooja õpetajana vasta sõrmi anda, aga ei osanud oma süüd leida.
jäin karistamata, nagu ikka, aga süütunne ei taha kuidagi lahkuda.