käisin ühe kalli sõbrannaga Maarjamäel pildistamas. hiilisime "Soomesilla" servale ja pildistasime. mind, sind, teisi, autosid, merd, puid ja maju.. oma suureks üllatuseks ja heameeleks - silmamõõt on mul täpsem, kui ma arvata oskasin ;) sellest oskab ainult rõõmu tunda.
ups. ja ongi kell juba kaks kaa. kohe varsti peidan end teki alla ja loodetavasti on mu unes just see special keegi, kes praeguseks kellaajaks peaks juba oma teist unenägu nägema. I hope I'm in it ;) ja lihtsalt, ma tahtsin kohe ära märkida, et, vaatamata kõigele, mis juhtunud on selle viimase paari kuu jooksul, on kõik hakanud täiesti uut rada minema. eneseületamised, mis enne nõudsid suurt pingutust, on muutunud täiesti lihtsaks ja isegi meeldivaks ega nõua enam kogu mu maailma tähelepanu. nüüd natuke rohkem on juba julgust katsetada, tagasi endaks muutuda ja rahuneda. ja nad ütlevad, et ma olen nüüd siiram kui eikunagi varem. kuigi mu võitleja-loomus tahaks hirmsasti vastu vaielda argumentidega usaldusest ja avamisest. aga noh, täna jätan vahele. iseenesest, siirus on ju hea omadus, eks? ja peale selle on mul kindlasti vähemalt kaks head omadust veel, onju? ja kui pole, siis teeme. homme. uni on.