Kuskil kirjutati: "Nutt ei ole niisiis häbiasi, ka mehed võivad ja peavadki aeg-ajalt nutma. Ja kui üks mees varem õnnest ei nuta, siis oma lapse sünni juures teeb ta seda kindlasti."

Tegelikult see ei olnud põhjus, miks ma täna kirjutan. Avaldasin oma heale sõbrale eile, et kui teda ei oleks olnud, siis poleks ma nii kaugele jõudnud. Teda see ilmselt liigutas, sest täna ta mainis seda uuesti, soovides teada, kas ma seda ka tõsiselt mõtlesin. Kuna täna oli mu viimane koolipäev (ever), siis võtsin endale julguse avaldada, mis mul südames - et ei mõtelnud, aga kui teda ei oleks olnud, poleks see tee olnud pooltki nii lõbus. Mõnus on teada, et olin talle hinge läinud ja tema elus mingit difference'i make'inud. Olin liigutatud, sest ta on minu jaoks tugev autoriteet! Samas tundsin aga, et see oli kena lõpetus ja varsti me ei ole võimelised selliseid avaldusi tegema. Ta läheb ilmselt Tartusse õppima ja me ei kohtu enam nii sagedasti. Niisiis. Olen oma elu esimeses punktis, kus loobun sõbrast, kellest loobuda ei tahaks. Aga elu ongi selline.

Tänane päev on oluline veel ühe asja poolest. Soov tekkis. Ja see soov on suur! Nii suur! Osalt vist seetõttu, et see on kogu aeg vaikselt mus küpsenud, kohe algusest, aga ma ei julgenud tunnistada, et ma olen liiga kiiresti vanaks saanud. Aga võib-olla sellepärast, et mu soovi täitumise võimalus kahaneb iga päevaga.. ja ma vist olen juba hiljaks jäänud. Jamah..

Ruja - Teisel pool vett

ma kuulsin, sa hüüdsid mind teisel pool vett
su hääl oli nukker ja hell
ma kuulsin, ma seisma jäin teisel pool vett
ei silda, ei paatigi sel
sa hüüad, sa hüüad mind teisel pool vett
vangi mind võttis su hääl
nüüd jooksen ja ahastan teisel pool vett
ei parvegi lainete pääl

nii palju on vett, et otsa ei näe
ja ujudes lõppeks mul jaks
kui ujuksid vastu ja annaksid käe
koos põhja vajuks me kaks

aga ei, aga ei, sul teisel pool vett
on aru ja mõistus veel peas
ja ei ja ei mul teisel pool vett
on aru ja mõistus veel peas

nii palju on vett, et otsa ei näe
ja ujudes lõppeks mul jaks
kui ujuksid vastu ja annaksid käe
koos põhja vajuks me kaks

ma hüüan, sa hüüad nii teisel pool vett
ja paati ei seleta silm
nii seisame teine teisel pool vett
kuni pimedaks läheb maailm